Tarmo Lääne: Eesti ei ole enam arengumaa, mida saab lõputult lüpsta
Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige Tarmo Lääne kirjutab Tartu Hoiu-laenuühistu kodulehel avaldatud arvamusloos: “Praegu läheb Eesti kahjukindlustuse turult välisomanikele 60 miljonit kasumieurot aastas. Kui suure osa sellest Eesti oma kindlustusühistu kodumaale jätaks? Täpselt nii suure osa, kui palju on liitujaid. Mida rohkem inimesi ja ettevõtteid kindlustusühistuga liitub, seda tõhusamad ja konkurentsivõimelisemad me ühiselt oleme ning seda suurema tüki turust omale tagasi võtame.”
Kadri Poolak: kas tahaksid olla kindlustusfirma omanik?
Alljärgnevalt avaldame 07.09.2021 ilmunud Terviselehes avaldatud Kadri Poolaku arvamusloo.
Kui ma aasta tagasi juhtusin nägema Eesti Kindlustusühistu ÜKS reklaami, avasin selle ja peale läbilugemist ja veelkorra lugemist otsustasin liituda. Ei tea seniajani, mis mind rohkem ahvatles, kas üleskutse ja võimalus jätta miljonid eurod kindlustusraha Eestisse või võimalus saada kindlustust soodustingimustel. Mitmed eestlastele teada-tuntud tegijad ettevõtted on praeguseks välismaalaste omad – Tallinna Kalev, Põltsamaa Felix on esimesed, mis pähe tulevad. Tore oli ja on praegugi mõelda, et Eesti Kindlustusühistust ÜKS saab üks sellistest tuntud tegijatest, mis kuulub aga eestlastele. Peale selle on väga meeldiv Eesti Kindlustusühistu ÜKS nimi. Üks – ei mingit kaksipidi mõtlemist ja juurdlemist, mis see tähendada võiks. Ja eestikeelne pealegi.
Kõik raha paigutamisega seotud otsused panevad aga alati kahtlema ja kaaluma pettuse võimalust. Eesti Kindlustusühistu ÜKS lubab osakapitali sissemakse tagasi maksta, kui ühistu ei käivitu. Kõlab usutavalt, eriti seetõttu, et asutajad on siiski enamuses tuntud inimesed ja organisatsioonid. Ja minu panus, mis jääb paarisaja euro kanti, pole ka nii metsik kaotus, kui midagi peaks viltu minema. Pole iga-aastast liikmemaksu, mille puhul tekiks küsimus, mida sellega tehakse ja kas ma oma pastapliiatsi ikka saan. Liitumistasu, 25 eurot, on jah selline summa, mis lihtalt kulub, aga küllap ikka vajalikult. Eriti tore oleks, kui liitumistasust näiteks 1 euro läheks mõnele loomakaitsega seotud organisatsioonile.
Laborandina olen kuulunud Eesti Laborantide Ühingusse. Kui aga Eesti Kindlustusühistu ÜKS käivitub ja tööle hakkab, olen osaline mingis hoopis teistsuguses ürituses. Soovi korral võin kindlasti kaasa rääkida ja osaleda aktiivselt, kui aga tahtmist ega aega pole, võin ka lihtsalt liige olla. Kindlasti kavatsen kasutada soodustingimustel kindlustust – kui muidugi tuleb soodsam kui praegune kindlustus. Kaks aastat peale käivitumist peaksid kõik liikmed hakkama saama dividende. Nende suurus sõltub sissemakse suurusest. Enamus rikkaks saamise õpikuid soovitavad passiivset sissetulekut. Eesti Kindlustusühistu ÜKS võib olla minu passiivne sissetulek – mitte just teab mis suur, aga ikkagi.
Kindlasti oled juba aru saanud, et see on Eesti Kindlustusühistut ÜKS reklaamiv kirjutis – on tõesti. Eesti Kindlustusühistu ÜKS võib olla ka Sinu passiivne sissetulek ja võimalus jätta miljonid kindlustusraha Eestisse!
Kadri Poolak, Tartu Ülikooli Kliinikumi laborant ja Eesti Kindlustusühistu ÜKS liige
Paul Laas: väliskapital hea, kohalik ühistukapital parem
Raha on eestlastel olemas, nüüd tuleks see ka uut raha tootma panna ja varsti ei sõltukski Eesti majanduskasv ja tööhõive enam välisinvesteeringutest, kirjutab kindlustusühistu ÜKS nõukogu liige Paul Laas.
Külastasin Paides toimunud Arvamusfestivalil poliitikaala vestlusringi “Kui palju on õnneks vaja – Eesti maailma õnnelikumaks ühiskonnaks?“. Sain teada, et meie põhjanaabrid soomlased elavad maailma õnnelikemas ühiskonnas ja et Eesti on selles arvestuses alles kolmandas kümnes.
Kuna ükski eestlane ei soovi ju naabrist halvem olla, siis tekkiski huvitav arutelu teemal: kuidas põhjanaabritele järele jõuda või neist isegi õnnelikumaks saada?
Siinkohal keskendusid vestlusringis osalejad õnneotsinguil peamiselt pehmetele väärtustele – Maslowi püramiidi ülemise poole vajaduste rahuldamisvajadusele. „Mine perega metsa jalutama või võta koer ja silita teda …“. Et aga umbes 30% eestimaalastest elab suhtelises vaesuses, siis usun, et täiuslikust õnnetundest eraldab meid esialgu siiski ka rida lahendamata praktilisemaid küsimusi ning majanduslikus mõttes stabiilsuse vajadust ei saa ignoreerida.
FOTO: Erakogu
Propageerigem rahvakapitalismi
Kas osalejate abstraktsevõitu jutuvoost eristus ka mõni konkreetsem majanduslik meede, mis aitaks meil õnnetunnet kergitada?
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kordas triviaalset tõdemust, et Eestisse on investeeringuid vaja. Tõepoolest, aga väliskapitali teenitud kasum voolab jätkuvalt miljonite eurode viisi Eestist välja, olles küll tee peal ka töökohti loonud ja seaduse antud võimaluste piires maksustatud.
Möönan siinkohal, et parema alternatiivi puudumisel ongi majandusse välisraha kaasamine vältimatuks vahendiks meie õnnetunde toetamisel. Aga me saame paremini. Eestil on lisaks väliskapitali kaasamisele ka oluline sisemine, suures plaanis seni praktiliselt kasutamata ressurss – ühistuline ettevõtlus. Väliskapital on hea, aga kohalik (ühistu)kapital parem.
Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas märkis vestlusringis tabavalt, et ühine eesmärk kasvatab õnnetunnet. Täiendan, et ühistu liikmetel ongi ühine eesmärk ja võimalusel tuleb ühistukapitali toetada. Rahvas tuleb kaasata ja rahvakapitalismi tuleb propageerida.
Sama õnnelikeks kui soomlased
Eestil on siiani läinud hästi, oleme kõrgeima elatustasemega endine NSV Liidu vabariik ja ka Euroopa Liidu riikide seas ei ole me enam lõpuosas. Kuid kas samamoodi jätkates jõuame ka järgmisele tasemele ja saame soomlastega koos maailma õnnelikemateks? Või peaksime nüüd midagi muutma?
Eesti majanduse struktuuri meist kõrgema elatustasemega Põhjamaadega võrreldes paistab silma see, et kaasav, ühistuline ettevõtlus, mis Põhjamaades on mõnes valdkonnas domineeriv, on Eestis kaduvväikese osakaaluga. Mõnes traditsioonilises ühistulises sektoris, nagu näiteks kindlustus, lausa null.
Kas ühistulise ettevõtluse potentsiaali ärakasutamine võiks aidata Eesti majanduse uuele tasemele ning teha eestlased oluliselt õnnelikumaks kui praegu? Põhjamaade näitel võiks see niimoodi olla.
Näiteks Soomes on rohkem kui pool rahvastikust kaasatud klient-omanikena kindlustusühistutesse, mis teeb neist omaniku privileegidega õnnelikud kindlustuse kliendid. Samas kui eestlaste seas on kaduvväike osa kindlustusseltsi omanikke ning enamik kaasmaalasi peab leppima tavalise kliendi staatusega, sest teenust pakkuvad ja turul domineerivad välisomanikud Eesti klientidega kasumit ju ei jaga. Sama kehtib ka rohkem kui tuhande kindlustusseltsides töötava kaasmaalase kohta – nendele on jäänud töölise roll, kelle ülesanne on välisomanikule piisavalt palju kasumit teenida. Aga kui õnnelik saab olla üks tööline? Me tahame saada päriselt sama õnnelikuks kui soomlased. Selleks tuleb olla julgem ning võtta rohkem ettevõtlusriske.
10 miljardit pangahoiustel
Kas inimestel on selliseks muudatuseks üldse raha olemas, et investeerima ehk ettevõtlusriske võtma hakata? Käesoleva aasta kuue kuu seisuga oli eestlaste pangahoiustel 10 miljardit eurot, lisaks veel Eesti ettevõtete pangaarvetel 8,7 miljardit eurot kasutamise ootel raha. Nii et raha on olemas, nüüd tuleks see ka uut raha tootma panna ja varsti ei sõltukski enam Eesti majanduskasv ja tööhõive välisinvesteeringutest, vaid toodaksime ühistute kaudu niipalju raha juurde, et võime ise otsustada, kuhu Eesti elu arendavaid investeeringud paigutada. Täiendav rikkus luuakse Eestimaale meie endi rahaga. See raha jääb Eesti majandusse ja nii saamegi lõpuks õnnelikeks peremeesteks omal maal. Tulundusühistu Tuleva edulugu võiks suunda näidata kõigile kõhklejatele. Ja kokkuvõtteks: me ei saa ju oma põhjanaabritest kehvemad olla!
Merily Tammeorg-Sarapik: “Hoiame kapitali Eestis.”
Kuidas hoida rohkem rikkust kodumaal ja milline erakordne jõud on rahvakapitalismil? Neile ja mitmele muule olulisele küsimusele vastas Merily Tammeorg-Sarapik, kes on kolme lapse ema, Eesti Kindlustusühistu ÜKS liige ning FinTech Aufort investor.
Miks otsustasite astuda kindlustusühistu liikmeks?
Kuulsin esimest korda Eesti Kindlustusühistu Üks asutamisest inimeste käest kellest pean väga lugu. Kui olin rohkem asja uurinud, siis tekkis soov kohe ka ise omapoolne panus anda. Eriti kõnetas mind see fakt, et viimati tegutses Eestis sellises vormis kindlustusühistu ca 80 aastat tagasi. Pani lausa imestama, et kas tõesti? Pooldan väga ühistulist tegevust. Hoiame kapitali Eestis ning kasu saavad just meie oma inimesed ja riik.
FOTO: Anett Jaadla
Mida annab ühistuline ettevõtlus sh ühistuline kindlustus igale osalejale, liikmele, inimesele?
Kõigil ühistu liikmetel on üks hääl sõltumata nende panusest. See annab õiguse kaasa rääkida olulistes sammudes ühistu tegevuses. Me ju kõik teame, et kui oled ise nii öelda omaniku staatuses, siis suhtud asjasse tõsisemalt ning püüad igati kaasa aidata, et tegevust saadaks edu. Ühistulise kindlustuse põhieesmärk on pakkuda oma liikmetele õiglase hinnaga erinevaid igapäevaselt vajalikke kindlustusteenuseid. Eesti Kindlustusühistu Üks plaanib pakkuda lisaks ka selliseid kindlustustooteid, mida teised kindlustusettevõtted ei paku.
Mida annab kaasav ehk ühistuline ettevõtlus riigile st ühiskonnale?
See annab võimaluse arendada ühistegevust ja läbi liikmelisuse saada osa parima hinnaga kindlustusteenuseid. Kui ühistu osanikeks on meie oma Eesti inimesed või Eesti ettevõtted, siis jätame ju ka suure hulga rikkust/raha Eestisse. Aastaid on suured kindlustusettevõtted Eestist raha välja viinud, me ei tohiks sellel lasta jätkuda – võtame oma osa sellest!
Kuidas ja kas kavatsete tarbida kindlustusühistu teenuseid ja milliseid?
Kindlasti plaanin hakata tarbima ka kindlustusühistu teenuseid.
Kas ja miks soovitate liituda kindlustusühistuga?
Soovitan kindlasti liituda ühistuga. Mida rohkem meid on, seda suurem ampsu saame Eesti kindlustusturult. Nii hoiame ju rikkust kodumaal ning meie oma inimeste taskutes!
ÜKS liikmeks saamine on ülilihtne. Kusjuures väga väikese panusega on võimalik kaasa rääkida milleski väga suures. Kogu strateegia ja tegevus kujundatakse just nii, kuidas liikmed seda soovivad.
Kady Alurand: “Kriisis seisab iga riik enda eest.”
Lühikese ja tabavate vaatenurkadega intervjuu andis meile Kady Alurand, kes on Kodumaa Kapitali hoiulaenuühistu juhatuse esimees, mis on ühtlasi ka Eesti Kindlustusühistu ÜKS liige.
Kodumaa Kapitali HLÜ eesmärk on, sarnaselt ÜKS-le, teenida ja seista eestimaalastest liikmete unikaalsete huvide eest. Kõlama jäid juba töötavad ideed ja protsessid, mis võtavad kodumaal kontrolli alla üha rohkem rahaasju ning aitavad taastada peremehetunde Eestis.
Miks otsustasite (Kodumaa Kapitali hoiu-laenuühistu) astuda kindlustusühistu liikmeks?
Ühistumajandus on midagi enamat, kui üks konkreetne ühistu ja selle majandustegevus. Ühistumajandus on eelkõige mõtteviis, mille kohaselt Eesti inimesed saavad suure osa oma rahaasju aetud omavahel, ilma väliste vahendajateta. Ja nii on täiesti loogiline samm, et hoiu-laenuühistu soovib koostööd teha samal põhimõttel töötava kindlustusühistuga.
Mida annab ühistuline ettevõtlus sh ühistuline kindlustus igale osalejale, liikmele, inimesele?
Meie ühistu liikmele annab kindlustunnet teadmine, et tema raha kasvab siinsamas Eestis, tema enda silme all. Praktilises plaanis tähendab ühistuline ettevõtlus aga seda, et Eestis teenitud raha jääb Eesti inimestele ja kogukondadele ning tekib arvestatav sotsiaalne mõõde, kus rahalised ressursid hakkavad tööle kogukonna arengu heaks. Viimastel aastatel on märgatavalt tõusnud Eesti inimeste soov ühekoos tegutsedes väärtusi luua. Ühistuline ettevõtlus annab selleks ideaalse võimaluse.
Mida annab kaasav ehk ühistuline ettevõtlus riigile st ühiskonnale?
Eestis on juba aastaid olnud suureks probleemiks see, et suured ja edukad kodumaised ettevõtted, näiteks pangad, on müüdud välisomanikele. Esiteks hakkab selle tulemusena kogu kasum liikuma välismaale, teiseks on suurtel kontsernidel arvukalt võimalusi, kuidas maksud siin maksmata jätta. Ja ärgem unustagem ka seda, et välisomanikele kuuluva ettevõtte tingimused ei lähtu enam Eesti kliendi vajadustest, sest juhtimine toimub mujal. Meie rolliks jääb vaid teha palgatööd ja leppida sellega, mida pakutakse. Ühistuline ettevõtlus välistab kõik need probleemid juba eos – ühistu jääb alati kuuluma siinsetele ühistuliikmetele ning ka kõik otsused tehakse alati siin Eestis, siinsetest vajadustest lähtudes. Ühistul puudub omanikering, kellel tekiks mingeid teisi huvisid peale maksimaalselt hea teenuse. Aga turvatunne, mida kodumaine ettevõtlus meile annab, on palju laiem. Kodumaa Kapitali hoiulaenuühistu moto on: “Igal kapitalil on kodumaa!” See tähendab, et küsimus ei ole ainult raha suuruses, vaid igal riigil on olemas mingi poliitika, mingid suhted, mis lõpuks laienevad ka ettevõtete tasandile. Meile on küll õpetatud, et globalistlik majandus ei tunne riigipiire ja kapitalil pole rahvust, aga praktika näitab, et see pole tõsi. Finantsmaailm ei ole mingi sõltumatu paralleelne struktuur, kus raha eest saab kõike. Möödunud keerukad aastad näitasid väga ilmekalt, et ka kaasaegses maailmas võib esineda kriise, tõrkeid ja tarneraskuseid, kus korraga ei saagi raha eest kõike. Ja sellises kriisis seisab iga riik enda eest. Meiesugusele väikeriigile on eluliselt oluline omada küll sõpru, aga ka piisavalt autonoomiat.
Kuidas ja kas kavatsete tarbida kindlustusühistu teenuseid ja milliseid?
Eelkõige näeme kindlustusühistus kasu oma liikmetele, kellest paljud on kodumaised väikeettevõtted või talud ja kes tegelikult on ammu oodanud kindlustusseltsi, mis arvestaks pandlikult just siinse turu ja ettevõtlike inimeste vajadustega. Meie riik on unikaalne, meie ettevõtja on sama unikaalne ja ta vajab sageli ka täiesti unikaalseid teenuseid. Kodumaa Kapitali hoiulaenuühistu põhisuunaks on kodumaise ettevõtluse toetamine, et väärt algatused leiaksid vajaliku kapitali siitsamast Eestist. Need ideed ja ettevõtmised on tihti liiga ebastandardsed, et pankadega jutule saada. Aga meie süveneme nendesse ning meil on väga hea meel, kui samad põhimõtted laienevad ka teistesse valdkondadesse, näiteks kindustusse.
Kas ja miks soovitate liituda kindlustusühistuga?
Kindlasti soovitan. See on üks võimalus taaskord midagi siin Eestis ise ära teha, saada osaks millestki, mis on ja jääb meie omaks! Kui ühistumajandus jätkub senisel kasvukursil, siis saame peagi tagasi selle peremehetunde omas riigis, mis täna mõnikord hajuma kipub, sest justkui igas valdkonnas ütleb keegi väljastpoolt, kuidas me oma asju peame ajama. Me peame taas tundma, et me päriselt ise otsustame ja vastutame, millistel tingimustel ja kuidas oma erinevaid rahaasju ajada. Eestis majandatud kindlustusühistu on suur samm selles suunas!
Ühistulise tegutsemise puhul on tegemist laiapõhjalise rahvakapitalismi ideega, mis on väikeriigile ülioluline. Me ei saa lähtuda välisriikide finantshuvidest ja kohandada enda ettevõtteid vastavalt nende vajadustele. Vaja on luua enda erisustele vastavaid teenuseid, mis teeniksid kohalike inimeste huve ning jätaksid kapitali kodumaale, nagu seda teevad Kodumaa Kapitali hoiulaenuühistu ning Eesti Kindlustusühistu ÜKS.
Aasta Põllumees 2020 Kaja Piirfeldt: kindlustusühistus saad väikese panusega osa millestki suurest!
Aasta Põllumees 2020 ja Eesti Kindlustusühistu ÜKS liige Kaja Piirfeldt: “Kindlustusühistus saad väikese panusega osa millestki suurest!”.
