Esimene ühistuline kindlustusselts tahab oma valdkonnas “Tulevat teha”
Eestis on asutamisel esimene ühistuline kindlustusselts. Mitmed erialaliidud on liitunud asutajateringiga, et luua kindlustustooted, mida praegu Eestis ükski kindlustusselts ei paku, nagu näiteks tõukarja-, saagi- või metsakindlustus.
Asutajad koguvad kapitali märtsi lõpuni, tegevuse alustades aga lubavad pakkuda senisest turust soodsamaid kindlustustooteid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele – nii nagu pensioniühistu Tuleva lõi alla pensionifondide valitsemistasud.
Eesti Kindlustusühistu Üks asutajaliikmete seas on kaheksa erialaorganisatsiooni. Kindlustusühistut pani neid kokku panema mure, et turu väiksuse tõttu pole neil võimalik kohalike seltside juures oma spetsiifilist toodet kindlustada. Näiteks ei saa põllumehed kindlustada transpordiks oma tõukarja või saaki ega metsaomanikud oma metsa.
“Täna ei olegi Eestis võimalik metsa kindlustada. Meie põhjanaabrite juures on see üsna levinud, aga Eestis metsa kindlustamiseks head toodet ei ole,” tõdeb ühistu üks eraisikust asutajaliikmeid, erametsaomanik Arpo Kullerkupp.
Üks asutajatest on põllumajandus-kaubanduskoda. Selle juht Roomet Sõrmus ütleb, et põllumajanduses on ühistuline tegevus laialt levinud vorm, seetõttu tundus loogiline ka kindlustusele sedasi läheneda.
“Toetame ideed, et Eestis võiks olla üks oma inimestele kuuluv kindlustusühistu ja põllumeeste jaoks oleks see võimalus ka kaasa rääkida, milliseid kindlustustooteid ühistu pakub,” ütleb Sõrmus, lisades, et nad ei ootagi kiiret lahendust puuduvatele kindlustustoodetele. “Kui põllumehed müüvad elusloomi-tõuloomi teistesse riikidesse, siis Eestist ei ole täna võimalik võtta kindlustust selleks. Tõuloomakasvatajad peavad selleks kasutama Saksa kindlustajat. Saagikindlustus on ka väga spetsiifiline, oleme teinud koostööd ühe Saksa ühistulise kindlustusega – see on ka üks liik, mis on puudu.”
Sõrmus ütleb, et kindlustusühistu esimeses etapis käivitatakse kahjukindlustustooted valdkondades, kus kindlustamise hind on turul suhteliselt kõrge, kuid väljamaksete tase pigem madal.
“Ilmselgelt on vaja ühistu ka majanduslikult käima ja konkurnentsivõimelikseks saada,” ütleb Sõrmus.
Ühistu juhatuse liige Tarmo Lääne jätkab puuduvate kindlustustoodete nimekirja: “Näiteks jahimehed on olnud 30 aastat ilma jahikindlustuslahenduseta. See on üks selline täiesti konkreetne asi, mis on olnud puudu, mille järele on nõudlust ja mida me hakkame ka pakkuma.”
Töö kindlustusühistu asutamiseks algas juba kaks aastat tagasi. Et see võimalik oleks, tuli muuta ka kindlustustegevuse seadust. Asutajate kaasamine on kestnud terve aasta ja tänavu jaanuaris kanti ühistu äriregistrisse. Ent enne tegevusloa saamist on vaja ka kapital kokku saada. Seda kaasatakse märtsi lõpuni.
“Me tahame kaasata 10 000 liiget ja koguda siis vähemalt viis või kuus miljonit kapitali. Pärast seda me saame hakata taotlema tegevusluba finantsinspektsioonilt,” ütleb Lääne.
Kindlustusseltside liit tervitab uut tulijat turul, kuid möönab, et nišitooteid välja töötada ja hinnastada on nii väikesel turul kui Eesti väga keeruline. Et turul kaasa rääkida, peab pakkuma ka laiatarbeteenust.
“Eesti kindlstusturg, ennekõike kahjukindlustusturg on sõidukite keskne. Umbes kaks kolmandikku kindlustusmakseid liikleb ümber sõidukite – liikluskindlustus ja vabatahtlik kaskokindlustus. Kui sõidukikindlustuse turule mitte tulla, siis ilmselt piirdutakse nišitegijaks olemisega,” ütleb kindlustusseltside liidu tegevjuht Mart Jesse.
Kindlustusühistu Üks lubabki, et räägib kaasa ka laiatarbetoodete kindlustuses ning lubab seda teha paegustest kindlustusseltsidest odavamalt.
“Me hakkame pakkuma kahjukindlustusteenuseid ja esimesel aastal toome välja turule kodukindlustuse, ettevõtte varakindlustuse, kaskokindlustuse, liikluskindlustuse, masinate-seadmete kindlustuse ja reisikindlustuse. Meil on olemas edasikindlustus, millega me maandame suured riskid.”
Kindlustusühistu Üks asutajaliikmeteks on omanike keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda, korteriühistute liit, talupidajate keskliit, Tartu hoiu-laenuühistu, jahimeeste selts, aiandusliit, akordioniliit, kaks ettevõtet ja 13 eraisikut.
