Paul Laas: väliskapital hea, kohalik ühistukapital parem
Raha on eestlastel olemas, nüüd tuleks see ka uut raha tootma panna ja varsti ei sõltukski Eesti majanduskasv ja tööhõive enam välisinvesteeringutest, kirjutab kindlustusühistu ÜKS nõukogu liige Paul Laas.
Külastasin Paides toimunud Arvamusfestivalil poliitikaala vestlusringi “Kui palju on õnneks vaja – Eesti maailma õnnelikumaks ühiskonnaks?“. Sain teada, et meie põhjanaabrid soomlased elavad maailma õnnelikemas ühiskonnas ja et Eesti on selles arvestuses alles kolmandas kümnes.
Kuna ükski eestlane ei soovi ju naabrist halvem olla, siis tekkiski huvitav arutelu teemal: kuidas põhjanaabritele järele jõuda või neist isegi õnnelikumaks saada?
Siinkohal keskendusid vestlusringis osalejad õnneotsinguil peamiselt pehmetele väärtustele – Maslowi püramiidi ülemise poole vajaduste rahuldamisvajadusele. „Mine perega metsa jalutama või võta koer ja silita teda …“. Et aga umbes 30% eestimaalastest elab suhtelises vaesuses, siis usun, et täiuslikust õnnetundest eraldab meid esialgu siiski ka rida lahendamata praktilisemaid küsimusi ning majanduslikus mõttes stabiilsuse vajadust ei saa ignoreerida.
FOTO: Erakogu
Propageerigem rahvakapitalismi
Kas osalejate abstraktsevõitu jutuvoost eristus ka mõni konkreetsem majanduslik meede, mis aitaks meil õnnetunnet kergitada?
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kordas triviaalset tõdemust, et Eestisse on investeeringuid vaja. Tõepoolest, aga väliskapitali teenitud kasum voolab jätkuvalt miljonite eurode viisi Eestist välja, olles küll tee peal ka töökohti loonud ja seaduse antud võimaluste piires maksustatud.
Möönan siinkohal, et parema alternatiivi puudumisel ongi majandusse välisraha kaasamine vältimatuks vahendiks meie õnnetunde toetamisel. Aga me saame paremini. Eestil on lisaks väliskapitali kaasamisele ka oluline sisemine, suures plaanis seni praktiliselt kasutamata ressurss – ühistuline ettevõtlus. Väliskapital on hea, aga kohalik (ühistu)kapital parem.
Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas märkis vestlusringis tabavalt, et ühine eesmärk kasvatab õnnetunnet. Täiendan, et ühistu liikmetel ongi ühine eesmärk ja võimalusel tuleb ühistukapitali toetada. Rahvas tuleb kaasata ja rahvakapitalismi tuleb propageerida.
Sama õnnelikeks kui soomlased
Eestil on siiani läinud hästi, oleme kõrgeima elatustasemega endine NSV Liidu vabariik ja ka Euroopa Liidu riikide seas ei ole me enam lõpuosas. Kuid kas samamoodi jätkates jõuame ka järgmisele tasemele ja saame soomlastega koos maailma õnnelikemateks? Või peaksime nüüd midagi muutma?
Eesti majanduse struktuuri meist kõrgema elatustasemega Põhjamaadega võrreldes paistab silma see, et kaasav, ühistuline ettevõtlus, mis Põhjamaades on mõnes valdkonnas domineeriv, on Eestis kaduvväikese osakaaluga. Mõnes traditsioonilises ühistulises sektoris, nagu näiteks kindlustus, lausa null.
Kas ühistulise ettevõtluse potentsiaali ärakasutamine võiks aidata Eesti majanduse uuele tasemele ning teha eestlased oluliselt õnnelikumaks kui praegu? Põhjamaade näitel võiks see niimoodi olla.
Näiteks Soomes on rohkem kui pool rahvastikust kaasatud klient-omanikena kindlustusühistutesse, mis teeb neist omaniku privileegidega õnnelikud kindlustuse kliendid. Samas kui eestlaste seas on kaduvväike osa kindlustusseltsi omanikke ning enamik kaasmaalasi peab leppima tavalise kliendi staatusega, sest teenust pakkuvad ja turul domineerivad välisomanikud Eesti klientidega kasumit ju ei jaga. Sama kehtib ka rohkem kui tuhande kindlustusseltsides töötava kaasmaalase kohta – nendele on jäänud töölise roll, kelle ülesanne on välisomanikule piisavalt palju kasumit teenida. Aga kui õnnelik saab olla üks tööline? Me tahame saada päriselt sama õnnelikuks kui soomlased. Selleks tuleb olla julgem ning võtta rohkem ettevõtlusriske.
10 miljardit pangahoiustel
Kas inimestel on selliseks muudatuseks üldse raha olemas, et investeerima ehk ettevõtlusriske võtma hakata?
Käesoleva aasta kuue kuu seisuga oli eestlaste pangahoiustel 10 miljardit eurot, lisaks veel Eesti ettevõtete pangaarvetel 8,7 miljardit eurot kasutamise ootel raha. Nii et raha on olemas, nüüd tuleks see ka uut raha tootma panna ja varsti ei sõltukski enam Eesti majanduskasv ja tööhõive välisinvesteeringutest, vaid toodaksime ühistute kaudu niipalju raha juurde, et võime ise otsustada, kuhu Eesti elu arendavaid investeeringud paigutada.
Täiendav rikkus luuakse Eestimaale meie endi rahaga. See raha jääb Eesti majandusse ja nii saamegi lõpuks õnnelikeks peremeesteks omal maal. Tulundusühistu Tuleva edulugu võiks suunda näidata kõigile kõhklejatele. Ja kokkuvõtteks: me ei saa ju oma põhjanaabritest kehvemad olla!
Lugu ilmus Äripäevas, 21.08.2021 https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/08/21/paul-laas-valiskapital-hea-kohalik-uhistukapital-parem
